Friday, April 20, 2018

Servituut

Servituudi mõiste tegin endale selgeks juba siis, kui maale kolisime. Nimelt on osa teest, mille kaudu oma koju pääseme, meie naabri oma. Ühtlasi on see ainus tee, mis meie maja juurest välja läheb ja mille kaudu avalikule teele ligi pääseb. Olin kuulnud palju hirmujutte sellest, kuidas sellisel juhul võib ette tulla, et naaber muutub kiuslikuks ega lase ühel hetkel oma teed enam kasutada. Või siis naabermaatüki omanik vahetub ning uuel omanikul on asjast teistsugune arusaam kui suuline kokkulepe seni ette on näinud.
Meie talu eelmiste elanikega oli hästi toiminud suuline kokkulepe. Kui oma naabriga juba mõned korrad silmast silma kohtunud olime, veendusime, et tegemist on igati normaalse inimesega. Kõik sujus kenasti, otsest vajadust me sel hetkel servituudi seadmiseks ei näinud ning kuna kiiremaid asjatoimetusi oli omajagu, jätsime teema sel hetkel sinnapaika.
Sel kevadel võtsime vastu otsuse, et saagu, mis saab, aga peame oma maja ära soojustama. See ettevõtmine nõuab aga päris korralikult ressurssi, seega asusime läbirääkimistesse pangaga. Jõudes kinnisvara hindamise etapini, sai selgeks, et laenu võtmisest pole mõtet edasi rääkida, enne kui kinnistu juurdepääsuteele pole seatud servituuti. Niisiis tuli see teema jälle päevakorda.
Võtsin naabriga ühendust ja selgus, et muretsemiseks pole põhjust. Tal oli asjast väga konkreetne arusaam: tee on sõitmiseks. Omavahel kokkuleppele saanud, võtsime märtsi lõpus suuna notari juurde ja tegime asja ametlikuks: võime üle naabri tee oma koju sõita.
Miks servituudi seadmist kardetakse? Raske öelda. Maa omanikule ei too see juurde lisakohustusi. Oma kogemuse põhjal võin kinnitada, et reaalselt ei muutunud mitte midagi. Kasutame juurdepääsuteed endiselt sama sihtotstarbeliselt nagu varem - mingeid õigusi reaalselt meil juures ei ole. On lihtsalt südamerahu, et on sõlmitud iga võimaliku olukorra tarbeks vettpidav kokkulepe, mille kohaselt pääseme oma kodule ligi (ja täpsuse huvides - kodust välja ka). See õigus on meil nagunii seadusega olemas (sest tegemist on ainukese juurdepääsuteega kinnistule), aga nii meediast kui ka tuttavate kogemustest on läbi käinud olukordi, kus oma õiguse jalule seadmiseks sarnases olukorras tuleb läbi käia pikk ja vaevaline, rääkimata sellest, et palju aega, raha ja närvirakke nõudev kohtutee. Arvan, et igati mõistlik on sellist, mõlema osapoole jaoks ebasoodsat olukorda ennetada. Kui kasutada notari sõnu, siis tegemist on kõige lihtsama notariaalse lepinguga, mille kõige keerulisem osa on sageli teise osapoole kohale saamine. Meie puhul lahenes olukord igati loogilist rada pidi: tee on sõitmiseks. Meie juhtum oli küll ka tehniliselt väga lihtne (näiteks teed kasutades ei sõida me läbi naabri hoovist vms) ja kindlasti on olukordi, mis ei ole päris nii mustvalged, kuid arvan siiski, et inimlikuks jääda on sarnases olukorras kõige olulisem. Igal inimesel on õigus pääseda takistamatult oma koju, isegi kui juurdepääsutee kulgeb läbi kellegi teise maa.

No comments:

Post a Comment