Kevad tuleb salamahti

Nädalavahetusel otsustasime terve perega kelgutama minna. Kaugele ei tulnud minna - kelgumägi on meil päris kuuri taga. Viire, kes mäe võlusid juba varem proovida oli jõudnud, kilkas uudist kuuldes suurest rõõmust. Kaur oli pisut skeptilisem, aga see oli ka tema esimene kelgumäest allasõit.

Poole kelgutamise pealt avastasin, et meie tiigiäärne pajuvõsa on juba täitsa kevade nägu.

Märja sulailma tõttu kelgurõõme väga kaua nautida ei saanud, aga selle vähesegi ajaga suutsid väikesed tegelased oma energiat piisavalt kulutada ning vajasid pärast tuppa pukseerimist.

Killukese ligihiilivat kevadet võtsime aga tuppa kaasa :)

Sulailma lumekoristus

Vabariigi aastapäevale eelnenud nädalavahetusel olid sulailmad. Lund oli selleks ajaks jälle üsna palju maha sadanud. See andis meile innustust viia lumekoristus uuele tasemele. Otsustasime Viirele õues mängimiseks lumemaja ehitada. Alustuseks veeretasime käidavama ja sõidetavama tee peal laiutavast lumest nii suured lumepallid kui jaksasime.

Sättisime pallid üksteise kõrvale

ja kui neid juba piisavalt palju koos oli, asusime pallide vahele jäänud tühimikke täitma, et tuul majast läbi ei puhuks. Viire oli nõu ja jõuga abiks ning tõi kaugemalt kelguga lund juurde, sest maja ümbert oli see juba otsa saanud...

Tema soovide kohaselt varustasime maja uksega, kust majja siseneda ning aknaga, mis lõppkokkuvõttes hakkas hoopis turnimispuu ülesannet täitma. Kuuri all tuhnides leidsime veel midagi vana uksejäänuse sarnast, mis sai osale lumemajast katuseks. Ülejäänu jätsime pealt lahti, et oleks rohkem ronimisruumi.

Maja väljast

Maja seest

Üldiselt võib projekti lugeda kordaläinuks nii seetõttu, et saime üheskoos kvaliteetaega veeta kui ka seetõttu, et meie tegevusel oli lausa kaks käegakatsutavat tulemit: Viire lumemaja ning lumest võrdlemisi puhas õu.

Enne ja pärast

 Loomulikult hakkas juba sama õhtul uuesti lund sadama...