Õhus on elektrit...

Augusti lõpus rõõmustasin, et elektripost hoovis on vahetatud ja nüüd peaks meil suuremad elektrimured mõneks ajaks lahendatud olema. Päev hiljem kärssas meil üks pistikupesa läbi. Pidasin seda elektripliidi süüks ja elu läks edasi. Pisut kummaline tundus ainult, et teise pliidi peal putru keetes hakkasin iga kord kerget surinat tundma. Otseselt elektrilööki nagu ei saanud, aga ebamugav oli. Arvasin, et asi võib olla maanduses vms, kuigi varem pole sellist asja täheldanud.

Kaks nädalat pärast seda kui meil elektriposti vahetati, hakkas imelikke asju toimuma. Ühel õhtul lõid korgid pidevalt välja (see mure sai õnneks samal õhtul ajutise lahenduse). Ja mõned päevad hiljem ühel hommikul hakkasid pistikupesad ja lambid järjest paukuma ja tossama. Päris ilutulestiku moodi oli, ainult et ilutulestikuga kaasneb valgus ja meie paugutulestikuga see, et kõik lambipirnid läksid läbi. Ja adapterid ütlesid üles. Ja ilu asemel oli asi üsna inetu. Rääkimata sellest, et ma pole kunagi varem nii palju erinevaid kärsahaise korraga tundnud. Vahejuhtum päädis sellega, et veel sama päeva jooksul käisid meie juurest läbi praktiliselt kõik elektrikud, kes selle aasta jooksul üldse siin mingeid elektritöid teinud on (ja neid on olnud vähemalt ühe käe sõrmede jagu) ja üritasid kindlaks teha, kes kogu jamas süüdi on. Pärast juuste halliks muretsemist, erinevate osapoolte versioonide ärakuulamist ning mõttetuid, mitte kusagile viivaid vestlusi Elektrilevi rikketelefoni tädiga hakkasid asjad ühel hetkel ikkagi liikuma (siinkohal suur kummardus ja aitäh meie ehitustiimile) ning asjaosaliste ühisel nõul ja jõul sai elektrisüsteem veel samal õhtul korda tehtud, juhtmed õigesti ühendatud ja elektrikilp pinge alt vabastatud. Vaidlused kulude hüvitamise osas veel käivad, aga arvestades sellega, mis kõik oleks võinud juhtuda, võib öelda, et lõpp hea - kõik hea. Maja on püsti ja meie ise elus ja terved.

Abstraktne kunst

Eeskoja vannitoa osas on meil seinapalgid puhastatud ja näevad nüüd väga vinged välja.

Aga tegelikult jäi mulle täna lihtsalt silma meie vannitoa kunstipärane elektrijuhtmestik.

Vannitoast veel nii palju, et plaadid on käes, uks ees ning kraanikauss koos segistiga ostetud. WC-pott on juba üsna ammu välja valitud, aga veel ostmata ning dušinurga segistid jm kraam vajab veel natuke peamurdmist. Täpselt nagu kapid, tasapinnad ja peegel koos valgustiga. Täiesti hämmastav, kui halb on vannitoavalgustite valik, eriti kui jutt on kohtvalgustist peegli kohal. Olen näinud üht tüüpi valgustit, mis mulle meeldis, aga see oligi müügis koos peegliga ja see peegel oli meie vannitoa jaoks kindlasti liiga suur.

Elektripost

Meil seisis keset õue üks ütlemata õnnetu välimusega viltune ja poolpehkinud elektripost.

Andsime sellest juba kevadel Elektrilevile teada. Nad tegid suured silmad ja ütlesid, et väga hea, et neid teavitasime, sest niisuguseid poste ei tohigi enam olla. Lubasid ära vahetada. Töö tähtajaks määrati 8. juuli.
Juuni keskel helistati, et posti tullakse vahetama 20. juunil. Kõlas hästi - oleks saanud enne jaanipäeva ühele poole. 19. juunil helistati ja öeldi, et tormikahjustuste likvideerimise tõttu ei ole neil võimalik järgmisel päeval posti vahetama tulla. Uus post ise oli küll selleks ajaks juba kohale toodud ja tee äärde rohu sisse maha pandud. Aga teadmata aja taha lükati ka töö tähtaeg.
Ootasin siis natuke aega kuni tundus, et tormikahjustused peaksid likvideeritud olema. Võtsin Elektrileviga uuesti ühendust ja sain teada, et post vahetatakse välja augustis. Nüüd teisipäeval tehti see nali lõpuks ära. Nüüd on meil ilus sirge post (küljes tolkneva taimestikuga, sest muru, millele post paar kuud tagasi vedelema jäeti, oli vahepeal heinaks kasvanud) herilasemustrilise kinnitustrossiga. Näeb natuke turvalisem välja küll. Ja mulle meeldib, et nelja õhus rippuva traadi asemel on meil nüüd üks kaabel.

Nüüd peab ainult vana postiga midagi ette võtma. Betoonist osaga ei oska ma küll midagi tarka peale hakata, aga küllap puidule rakenduse leiab.

Elektritööd

Meil on plaanis koda maha lammutada ja selle asemele vannituba ja esik tekitada. Seoses sellega oli möödapääsmatuks tööks elektrikilbi ümbertõstmine. Varem eksisteeris ta meil roostes rauakolakana koja välisseina ääres suures koledas kapis.

Kuna koja lammutamisega jääks see kapp ilmastikumõjude kätte ja pealegi ei taha me oma tulevasse loodetavasti uude ja ilusasse ruumi sellist jubedust jätta, oli tarvis see mujale panna. Helistasin Elektrilevisse ja uurisin, kuidas tuleb toimida. Sain vastuseks, et kõigepealt peab nende mees tulema ja plommid maha võtma, seejärel peab meil olema oma elektrik, kes kilbi ümber tõstab ja siis peab jälle tulema nende mees plommima. Plommide mahavõtmise ja uue plommimise vahele võib jääda kuni 2 nädalat. Helistasin siis ehitusfirmasse, kes meil koda ehitama hakkab, et saada teada, kas neil on võimalik nii väikese etteteatamisega meile elektrik sebida. Ei olnud. Õnneks on Eesti väike ja saime kellegi tuttava tuttava tuttava kaudu infot, kust kohalik elektrik leida. Tema oli juba järgmisel päeval nõus tulema asja üle vaatama ja nii saimegi kõik jooksma.

Enne kokkulepitud tööpäeva hakkasime uut elektrikilbi asukohta ette valmistama, Kuna enne oli meil seal riidenagi, tuli see kõigepealt maha võtta. Siis selgus, et peale seda jäi seina sisse nagikujuline süvend, mistõttu otsustasime seina löödud vineeri jms ka maha katkuda. Välja tuli pisut krohvine palksein, kusjuures palgivahed olid vist ka kinni krohvitud vms.

Pildil on kõrvalseinal natuke näha seda roosat krohvitud ja värvitud vineeri, mis meil enne seinas "ilutses". Lisaks olid kõik palgid pisikesi naelu täis.

Nokkisime kõik üleliigse seest ja vahelt välja ja jäime tulemusega üpris rahule. Kui elektrik kohale tuli, võttis palkseina eest leidmine teda natuke nõutuks, sest oli arvestanud süvistatava kilbiga. Aga koos otsustasime siis, et las jääb esialgu seinale ja kui kunagi köögiremonti tegema hakkame, siis laseme teha nii, et üldmulje korrektne jääks. Igal juhul on üks oluline asi nüüd korda tehtud. Uus kilp on seinal, peakaabel on välja vahetatud ja majasisene elektrisüsteem peaks nüüd parimas vormis olema.

Lisaks oli lõpuks põhjust esimesed palgid vineeri alt välja kraapida ja seetõttu on see väike kööginurk nüüd meil kõigele vaatamata päris kena ja annab innustust edasi toimetada. Eks see suur valge karp seinal on natuke harjumatu, aga kui võrrelda sellega, mis meil enne kojas oli, ei saa kuidagi nuriseda. Nüüd jääb veel oodata, et Elektrilevi uuesti plommima tuleks. Peale selle lubasid nad tulla ja ühe pehkinud elektriposti meil õue peal välja vahetada. Ja sealt postist majani ilmselt liinid ka. Ja siis on meil elektriasjad päriselt korras.

Katsumused jätkuvad

Lund jätkus endiselt kõikjale.

Sellest lähtuvalt otsustasime Lauri ja Kauri sünnipäeva korraldada lumetalgutena. Enne töö, siis lõbu. Nii saidki poisid kuuri ja sauna katused lumest puhtaks lükatud selle ajaga kui tüdrukud toas süüa tegid. Veetsime üheskoos mõnusa õhtu. Järgmisel päeval hakkasid juba päeva esimeses pooles pihta elektrikatkestused. Valges ei olnud see probleemiks ja enne päris pimeda tulekut pidavat elektriühendus taastuma.
Vahepeal läks Lauri rahvast Raplasse bussi peale viima, aga veel enne maantee peale jõudmist mängis jääs külavahetee neile vingerpussi ning lennutas kogu kamba põllule. Õnneks pääsesid kõik ehmatusega ning ühisel jõul saadi auto tee peale tagasi. Vahejuhtumist tulenevalt jõudsid kaaslased küll bussi asemel hoopis rongi peale...
Õhtul läks elekter taas ära. Nüüd oli juba päris pime. Eesti Energia teatel ei pidavat nende valgus meieni enne jõudma kui alles kell üks öösel. Mis seal siis ikka. Pisut häiriv oli vaid see, et hetkel kui toad pimedaks jäid, oli mul parajasti nõude pesemine pooleli ja  nii ma siis istusin seebiste kätega pesukausi taga kottpimedas ja üritasin kobamisi külma- ja kuumaveekopsikust söögiriistade loputamiseks paraja temperatuuriga vett kätte saada.
Lapsed, kes esimesest ehmatusest üle olid saanud, tundsid pärast küünalde põlema panemist uuest olukorrast suurt rõõmu. Kaur piilus mind naerdes tooli vahelt

ning Viire, kes oli mu kotist M&M'si paki leidnud, käis pärast iga kommi võtmist küünlavalgel vaatamas, mis värvi maiustuse ta seekord kätte sai.