Esik

Eelmises postituses millegipärast unustasin esikust kirjutada. Igal juhul on see ka nüüd täitsa korralik, ainult et hetkel veel üsna tühi.
Seal seinas, kus varem oli laud toolidega, on nüüd sissepääs (ja dušinurk, mis jääb parempoolse seina taha).

Sellest krohvitud seinast oli mul alguses tegelikult teistsugune nägemus (umbes midagi sellist), aga kuidagi vist rääkisime töö teostajaga teineteisest mööda. Natuke jama, et need mummud takistavad suuremate asjade normaalset seina külge kinnitamist (nt nagi või peegel). Aga igal juhul praegu on nii.

Selles seinas, kus enne oli sissepääs, on nüüd aken.

 Miskipärast väga poolik pilt aknast... paremat ei leidnud. Ja köögiuks on ka välja vahetatud.

Selle pildi pealt paistab ka keldriluugi uus asukoht. Eelmine oli umbes selles kohas, kus praegu on WC-pott.

Nüüd oleks esikusse vaja korralikku riidenagi. Algselt mõlkus mõttes midagi suuremat, aga kuna nende mummude vahele ei saa väga suurt asja seina panna, siis see mõte vist jääb ära. Nüüd ma ei suuda otsustada, kas peaks mummude vahele paigutama väiksemaid nagikonkse või otsustama hoopis jala peal seisva variandi kasuks. Veel oleks tarvis mingit mõistlikku kohta/ süsteemi jalanõude hoiustamiseks, aga see on ka keeruline, sest ma ei ole veel leidnud ühtki jalatsikappi, mis mulle meeldiks. Põhimõtteliselt võiks ju mingi pealeistutav asi ka olla, aga nendel üldjuhul pole sellist kohta, kuhu oleks mugav terve pere ühe hooaja erinevaid jalanõusid panna. Lisaks veel see, et me tassime jalanõudega pidevalt üsna suurtes kogustes soppa sisse (või talvel lund), sõltumata sellest, kui hoolega me ukse taga seda pori ja lund saabaste küljest lahti peksame. Seega võiks lahendus olla niisugune, mis ka selle probleemi lahendaks. Ja no siis peaks see veel ülejäänud esikuga kokku sobima ja minu kiiksudega ka... Ühesõnaga, sellist asja ilmselt pole veel leiutatud. Aga kuna me päris umbropsu ei taha ka asju kokku osta, siis neid asju meil esikus lihtsalt veel ei olegi.
Ahjaa, peegel. Esialgu meeldis mulle mõte suurest servamata lauast raamiga peeglist selles krohvitud seinas. Aga noh, need mummud... Nüüd on mulle tohutult meeldima hakanud jala peal seisvad peeglid, aga kuna meil esik on suhteliselt kitsas, siis tõenäoliselt selline variant meile ka ära ei mahu. Eks näis, ma pole veel lootust kaotanud. Ega ole tegelikult väga palju mahti saanud kusagil ringi kolamas ja ideid kogumas ka käia. Aga eks iga asi tuleb omal ajal või natuke hiljem. Peaasi, et tuleb selline, mis meeldib ja sobib :)

Siseviimistluse saaga

Hiljuti kirjutasin siin, et meil on vannitoa kraanikauss koos segistiga ostetud. Siis aga juhtus selline asi, et meil pandi vaheuksed paika ja paluti minna kohalikku ehituspoodi ukselinke välja valima. Väikese poe kohta oli valik uskumatult suur ja jõudsime mitu korda ümber mõelda, enne kui lõpuks avastasin käepidemed, millesse lihtsalt ära armusin.

Kõhklesin ikka tükk aega, kas osta need käepidemed või mitte, sest ülejäänutest olid need umbes poole kallimad ja pealegi olime ostnud klassikalise kroomitud valamusegisti - umbes niisuguse:

Kuna need lingid olid ikkagi nii ägedad, siis otsustasime need ära osta.
Koju sõites julgesin avaldada arvamust, et nüüd on meil uut segistit vaja, sest nende uute lahedate ukselinkidega see kroomitud segisti küll kokku ei sobi. Lauri oleks peaaegu kreepsu saanud. Tema arvates ei olnud meie segistil midagi viga ja kõik asjad ei peagi omavahel kokku sobima. Mulle meenus kohe hiljuti silmatud artikkel. Siiski rahustas mind tol hetkel teadmine, et oleme suutnud küllalt palju sisustusalaseid lahkhelisid mõlemale osapoolele sobiva lõpplahenduseni vaielda.
Lasin asjal natuke aega settida. Esimene mõte oli segisti poodi tagasi viia, aga ma ei suutnud välja mõelda piisavalt head vabandust, miks nad peaksid selle tagasi võtma. Siis aga jõudsin arusaamisele, et meil on niikuinii ka kööki segistit vaja ja esialgu (vähemalt senikaua kuni köögiremondini jõuame) ajab see ilusti asja ära. Kui ma siis selle uue mõtte valguses uuesti oma segisti väljavahetamise jutuga välja tulin, tundus, et see on Laurile juba vastuvõetavam, olgugi et ta kiusab mind nüüd siiamaani sellega, et meil on siis ju vaja ka pronksist peldikupotti ja kraanikaussi.
Igal juhul sain asja nii kaugele, et nädal aega tagasi sõitsime Tallinnasse segistijahile. Käisime läbi vähemalt 8 sisustus- ja vannitoapoodi kuni lõpuks viimasest leidsime selle, mida olime otsinud ja sellises hinnaklassis nagu olime otsinud. Seega on meil nüüd uus valamusegisti olemas.
Küsimärgiks oli veel vaid dušisegisti, mida meie soovitud värvitoonis praktiliselt ei eksisteeri või kui eksisteeribki, siis sellise hinnaga, mille eest saaks vabalt suurema osa vannitoa sisustusest ära osta, ühesõnaga, ebamõistlikult kallilt. Mõistsin, et Tallinnast me soovitut ei leia. Kuna teiste Eesti linnade ehituspoodide kohta mul ettekujutus puudub, siis tundus ka ebamõistlik minna huupi vaatama, mis ühes või teises kohas pakutakse, sest sel juhul oleksime (võimaliku) hinnavahe tõenäoliselt lihtsalt kütusekuluna maha sõitnud. Pealegi ei olnud mul usku sellesse, et oleksime suutnud midagi soovi- ja taskukohast leida.
Seepeale tegin natuke uurimistööd internetis, uurisin teiste kogemusi, võtsin lõpuks julguse kokku ja tellisin dušikomplekti eBayst. Nüüd ootan huviga, kas ja millal saadetis kohale jõuab ja kas ta ka ootustele vastab...

Vannitoa ja esiku arengust veel nii palju, et vannitoas on seinaplaadid peaaegu seinas ning esikus on voodrilauad õlitatud. Tumedaks õlitatud lauad oli mu enda soov, sest ma ei suutnud sinna hetkel ühtegi värvi välja mõtelda ja siis tundus naturaalne viimistlus kõige parem valik. Kui see õlitamine tehtud sai ja ma õhtul vaatama läksin, kuidas asi välja näeb, siis sain enda peale kurjaks. Töö oli eeskujulikult minu soovide järgi teostatud, kuid tundus ruumis nagu võõrkeha. Lisaks oli lõpptulemus minu meelest väikese ruumi kohta ka liiga tume. Miks ma ometi midagi sellist teha lasin?
Järgmine kord kui ehitajaid nägin, küsis projektijuht, kuidas ma seinaga rahul olen. Enne kui jõudsin midagi vastata, ütles tema: "Ütlen ausalt, et meile ei meeldi." Mul vist ei ole ammu ühegi lause üle nii hea meel olnud. Nad pakkusid välja seina kulutamise. See tegi üldmulje palju loomulikumaks: seina pindmine osa kulutati heledamaks, kuid puidu struktuur tõusis tumedamana rõhutatult esile. Kuna esimesest variandist on praegune niivõrd palju parem (kahjuks pole võrdluseks pilte), siis arvan, et hetkel võib ta nii jäädagi.
Lisaks on ülejäänud seinad krohvitud ning esiku lagi valmis. Ostsime ära ka WC-poti. Valisime sellise, millel on 6-liitrise paagi asemel 4-liitrine paak, sest kuigi vesi tuleb meil oma kaevust ja seega justkui tasuta, siis kanalisatsioon hakkab meil jooksma kogumismahutisse, mille täituvust 2 l väiksem paak tõenäoliselt olulisel määral aeglustab. Peakski uue nädala alguses uurima, millal vee- ja kanalisatsioonifirma meile hoovi üles kaevama tuleb.
Nüüd on jäänud veel mõningad elektritööd (aga neid ei teostata ilmselt enne kui see vaidlus lõplikult vaieldud saab), põrandate plaatimine, sanitaartehnika paigaldamine ja veel mõned nipet-näpet vidinad, mida meil hetkel veel pole... Aga igal juhul tundub, et see päev, millal oma vannituba saame kasutama hakata, hakkab täitsa käegakatsutavasse kaugusesse jõudma - muidugimõista juhul, kui vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamine endaga ootamatuid üllatusi kaasa ei too.