Peenrakast

Puhkuse ajal võtsin käsile ühe töö, millele juba jupimat aega mõtelnud olen, nimelt peenrakasti ehitamine. See mõte on mul kusagil kuklas vasardanud juba poole talve pealt, ma arvan. Igal juhul olen siit-sealt infokillukesi kogunud, kuidas seda mõistlik teha oleks ja enam-vähem kõrva taha pandud nõuannete järgi ka talitanud. Nüüd lõpuks jõudis kätte hetk, mil mul oli võimalus oma plaan ellu viia.
Kõigepealt käisin pööningul eelmisest suuremast ehitustööst allesjäänud lauavirna revideerimas. Selle järgi panin paika tulevase kasti mõõdud. Seejärel lasin Lauril paraja pikkusega lauad välja saagida ning naelutasime kasti kokku. Võõpasin tulemuse Pinotex'iga üle ja järgmisel päeval, pärast murukamara peenra alt ära teisaldamist, seadsin kasti paika. Enne mullaga täitmist toppisin igaks juhuks peenra servadesse pooleldi mulla sisse plekiribad. See osa oli täielik omalooming ja lootus, et ehk siis ei hakka umbrohujuurikad teiselt poolt nii kiiresti kasti sisse ronima - eks näis. Ja siis läkski muld sisse. Kõlab kergemalt kui tegelikult oli, sest seda ikka andis kompostihunnikust (mis minu suureks üllatuseks oli seest veel osaliselt jääs) peenrasse vedada. Aga tulemus oli oma silmaga näha.

Seemnete külvamisega läks veel mõned päevad aega, sest ühel päeval avastasin, et mul ei ole enam katteloori ja järgmisel päeval pidin ära ootama, millal Viire lasteaiast koju jõuab, sest ta tahtis ka hirmsasti aidata. Igal juhul said seemned mulda ja kastetud.

Kirjutasin veel väikesed sildikesed juurde ja panin katteloori peale.

Nüüd juba mõte rändab, mida järgmisesse kasti panna :)

2. aasta vahekokkuvõte

Nüüdseks oleme oma kodus askeldanud juba kaks aastat. Väike meenutus eelmise aasta kokkuvõtetest ja plaanidest.

Plaanid 2017. aastaks toon siin veel eraldi välja:

• Uuendada maja küttesüsteemi.
• Lammutada maha vanad lagunevad kuurid ja ehitada asemele uus ja korralik.
• Panna lastele püsti mänguväljak.
• Teha valmis aiaplaan ning hakata seda ellu viima.
• Paigaldada vihmaveesüsteem, kui ressursse jätkub.

Kuidas siis tegelikult läks?

• Küttesüsteem sai kevadel maatasa lammutatud ja sügiseks uus valmis tehtud ja sisse köetud. See ei olnud küll nii suur ettevõtmine kui eelmise aasta ehitamis- ja renoveerimismaraton, aga aega ja energiat võttis sellegipoolest korralikult. Seda enam, et ma ei ole enam kodune ja asjade organiseerimine on kaugjuhtimisel vähe keerulisem kui näost näkku. Aga tehtud see asi sai ja oleme väga rahul. Kasutasime võimalust ka Kredexilt toetust küsida. Antigi.
• Kuna põhirõhk läks küttesüsteemile ja kodusolemise aeg oli piiratud, siis kuurid jäid vähe nutusemasse seisu. Mingi osa õnnestus maha lammutada, aga osa on veel alles ja träni on ümber selle üsna palju. Uut kuuri veel kusagilt ei paista.
• Mänguväljak on meil püsti, ainult liiv pole veel liivakasti jõudnud. See asi tuleb kevadel soojade saabudes kohe joonde ajada.
• Aiaplaan? Oeh. Sügisel ma õieti aeda ei jõudnudki. Vahepeal võtsin raamatukogust terve hulga aia planeerimise alaseid raamatuid, aga pärast seda kui tähtaeg oli juba kolm korda pikendatud, olin sunnitud need tagasi viima, ilma et oleksin neid jõudnud lugeda. Olgem ausad, mõnda ei jõudnud väga sirvidagi. Veel olen aiandusraamatuid tellinud Raamatuvahetusest, saanud sünnipäevaks ja ostnud ka ise, aga... need seisavad hetkel veel uhkelt ja puutumata riiulis. Häbi-häbi! Katsun kevadeks vähemalt ühe peenra kusagile valmis mõelda nii nagu mulle meeldiks. Siis saab vaikselt nokitsema hakata. Praegu on minu peas selle koha pealt igal juhul väga suur kaos.
• Vihmaveesüsteemi paigaldamiseni pole me ka veel jõudnud. Rohkem polegi midagi öelda.
• Aga pereliikmeid on meil üks rohkem kui eelmisel aastal samal ajal - meie elav hiirelõks Porgand :)

Selleks, et ka järgmisel aastal võrdlusmaterjali oleks, panen kirja mõned plaanid eesolevaks aastaks.

• Renoveerida maja fassaad (sh soojustada, vahetada aknad-uksed).
• Paigaldada vihmaveesüsteem.
• Renoveerida põrandad (sh soojustada).
• Lõpetada kuuride lammutamine ja ehitada asemele korralik kuur.
• Teha sissesõidutee sõidetavamaks ja ilmastikuoludele vastupidavamaks.
• Tuua liivakasti liiv.
• Istutada noori viljapuid ja marjapõõsaid, alustada peenarde ümberkujundamisega.
• Kui finantsid ja ajaressurss vähegi kannatavad, alustada ka interjööri renoveerimisega.

Päris hirmuäratav nimekiri sai. Just ressurssidele mõeldes. Senine praktika on näidanud, et igasugused ehitus- ja renoveerimistööd võtavad alati kordades rohkem aega ja raha kui nende peale esialgu planeeritud on. Aga eks järgmise aasta alguses saab jälle kokkuvõtteid teha.

Vahekokkuvõte

Pisut üle aasta aja olen seda blogi pidanud ja umbes sama kaua on aset leidnud ka aktiivne tegevus Kruusiaugul. Mõtlesin, et teen esimese aastaringi kohta väikese vahekokkuvõtte ja loendan üles, millised vähem või rohkem olulised tööd ja tegevused tehtud said. Ehitusliku poole pealt:

• Vahetasime välja elektrikilbi ja elektriposti. Erinevate halbade asjaolude kokkulangevusel juhtus selle käigus nii mõndagi, aga lõppkokkuvõttes oleme elusad ja terved ning nüüdne süsteem peaks olema korralik.
• Tellisime uue postkasti ja vahetasime postkasti asukohta.
• Rajasime lõkkeplatsi.
• Lammutasime vana tuulekoja, mille asemele kerkis uus esiku, WC ja dušinurgaga majaosa. Ehitus võttis päris korralikult aega ja energiat, aga tahtsime, et see vastaks valmiskujul meie kõikidele ootustele, seega võtsimegi rahulikult aega kõigeks, alustades ruumiplaneerimisest ning lõpetades viimistlusmaterjalide ja kujunduselementide valimisega. Esik on selle viimase poolest küll endiselt vaene, aga seda vaid põhjusel, et pole sinna veel leidnud seda, mida tahame. Küllap on igal asjal oma aeg. Vannitoast on puudu veel kardinapuu ja kardin, aga sellega on sama asi. Rätikunagid said õnneks lõpuks paika.
• Maja sai uue katuse ja korstnapits uue krohvi.
• Saime korraliku majalipu ja panime seina uue lipualuse.
• Saime toetust kahele projektile ning ehitasime välja lokaalse vee- ja kanalisatsioonisüsteemi. Kõige ootamatum ettearvamatu kulutus oli vajadus lasta puurida uus puurkaev.

Muud olulist:

• Elasime õnnelikult üle esimese ja päris karmi talve koos lumetuiskude, krõbedate miinuskraadide ja jäälilledega akendel.
• Saime esimesed kogemused oma aiamaa rajamisel ja hooldamisel.
• Meil on oma pere jõulutraditsioon: jõuluvana ei too meile kinke tuppa, vaid käime neid ise õues küünlavalgel suure lagendiku peal oleva kuuse ümbert otsimas.
• Teine traditsioon on minu sünnipäeva sidumine kevadiste talgutega. Oleme seda seni küll ainult ühe korra teinud, aga rohkem kevadeid meil siin veel olnud ei olegi.
• Jaanipäeva tähistamine kodukootud simmaniga oli ka päris tore ettevõtmine, mida võiks korrata.
• Saime peresse teise auto, mis oli minu tööle asumise peamiseks eelduseks, sest bussiliiklus siinkandis jätab kõvasti soovida. Ma ei kujutaks ka ette, kuidas ma muudmoodi lapsed lasteaeda saaksin kui Lauri tööl on.
• Viire läks sügisel ja Kaur talvel kohalikku lasteaeda. Mõlemad tunduvad sealse elukorraldusega rahul olevat.
• Kui Lauri läks juba suve alguses tööle, siis mina asusin kohaliku kogukonna teenistusse umbes kuu aega tagasi. Oleksin saanud juba sügisel alustada, aga Kaur oli siis veel liiga väike, et teda aeda või hoidu panna. Tegelikult kahtlesin veel jaanuariski, aga kohanemine sujus tal üllatava kergusega ja nüüd tundub meie praegune elukorraldus igati loogiline. Veidi hirmutav on ainult eesootav vegetatsiooniperiood, sest aega on nüüd näppupidi mullas istumiseks tunduvalt vähem kui eelmisel aastal, see-eest töid, mida aias teha tuleb, tundub olevat märksa rohkem.

Plaanid eesootavaks aastaks:

• Uuendada maja küttesüsteemi.
• Lammutada maha vanad lagunevad kuurid ja ehitada asemele uus ja korralik.
• Panna lastele püsti mänguväljak.
• Teha valmis aiaplaan ning hakata seda ellu viima.
• Ideaalis peaks paigaldama ka uue vihmaveesüsteemi, sest vana lahkus koos eelmise katusega. Eks näis, kuidas ressursse jätkub.

Esik

Eelmises postituses millegipärast unustasin esikust kirjutada. Igal juhul on see ka nüüd täitsa korralik, ainult et hetkel veel üsna tühi.
Seal seinas, kus varem oli laud toolidega, on nüüd sissepääs (ja dušinurk, mis jääb parempoolse seina taha).

Sellest krohvitud seinast oli mul alguses tegelikult teistsugune nägemus (umbes midagi sellist), aga kuidagi vist rääkisime töö teostajaga teineteisest mööda. Natuke jama, et need mummud takistavad suuremate asjade normaalset seina külge kinnitamist (nt nagi või peegel). Aga igal juhul praegu on nii.

Selles seinas, kus enne oli sissepääs, on nüüd aken.

 Miskipärast väga poolik pilt aknast... paremat ei leidnud. Ja köögiuks on ka välja vahetatud.

Selle pildi pealt paistab ka keldriluugi uus asukoht. Eelmine oli umbes selles kohas, kus praegu on WC-pott.

Nüüd oleks esikusse vaja korralikku riidenagi. Algselt mõlkus mõttes midagi suuremat, aga kuna nende mummude vahele ei saa väga suurt asja seina panna, siis see mõte vist jääb ära. Nüüd ma ei suuda otsustada, kas peaks mummude vahele paigutama väiksemaid nagikonkse või otsustama hoopis jala peal seisva variandi kasuks. Veel oleks tarvis mingit mõistlikku kohta/ süsteemi jalanõude hoiustamiseks, aga see on ka keeruline, sest ma ei ole veel leidnud ühtki jalatsikappi, mis mulle meeldiks. Põhimõtteliselt võiks ju mingi pealeistutav asi ka olla, aga nendel üldjuhul pole sellist kohta, kuhu oleks mugav terve pere ühe hooaja erinevaid jalanõusid panna. Lisaks veel see, et me tassime jalanõudega pidevalt üsna suurtes kogustes soppa sisse (või talvel lund), sõltumata sellest, kui hoolega me ukse taga seda pori ja lund saabaste küljest lahti peksame. Seega võiks lahendus olla niisugune, mis ka selle probleemi lahendaks. Ja no siis peaks see veel ülejäänud esikuga kokku sobima ja minu kiiksudega ka... Ühesõnaga, sellist asja ilmselt pole veel leiutatud. Aga kuna me päris umbropsu ei taha ka asju kokku osta, siis neid asju meil esikus lihtsalt veel ei olegi.
Ahjaa, peegel. Esialgu meeldis mulle mõte suurest servamata lauast raamiga peeglist selles krohvitud seinas. Aga noh, need mummud... Nüüd on mulle tohutult meeldima hakanud jala peal seisvad peeglid, aga kuna meil esik on suhteliselt kitsas, siis tõenäoliselt selline variant meile ka ära ei mahu. Eks näis, ma pole veel lootust kaotanud. Ega ole tegelikult väga palju mahti saanud kusagil ringi kolamas ja ideid kogumas ka käia. Aga eks iga asi tuleb omal ajal või natuke hiljem. Peaasi, et tuleb selline, mis meeldib ja sobib :)

Kaua tehtud, kaunikene

Lõpuks ometi võin öelda, et meie uus esik/ WC/ duširuum on põhimõtteliselt valmis. Nipet-näpet on küll veel nokitsemist ja esiku osas ka sisustamist, aga sisuliselt võib ehitustööd lõppenuks kuulutada. Ainuke aga on see, et vett ei ole veel sees. Või noh, vetsus põhimõtteliselt on, kui kaevust ämbriga tuua ja loputuskasti valada... Aga see on teine jutt.

Kui nüüd eelmise aasta või ka lammutuseelse perioodiga võrrelda, on muutunud üpris palju. Mäletatavasti lammutasime oma senise eeskoja maatasa ja selle asemele kerkis uus majaosa, umbes sama suur kui enne, aga pisut teise kuju ja põhiplaaniga. Muutsime uste ja akende ning vaheseinte asukohta. Natuke enne-pärast võrdluse pilte:

Põhiplaan

Plaani pildid on küll pärast-enne, sest miskipärast ei õnnestunud mul neid teistpidi kokku panna. Samuti on alumine (ehk siis "enne") joonis tagantjärele mälu järgi tehtud. Ülemine ("pärast") plaan on siin leheküljel kujundatud iseendale visualiseerimiseks ja ehitajatele juhtnööriks. Kahjuks nüüd, umbes pool aastat hiljem ma oma plaani sealt enam ei leidnud. Õnneks oli mujale ka salvestatud. Kiire katsetus näitas, et nad on seal üht-teist muutnud (minu arust ebamugavamaks), aga vähemalt varem oli see üsna lihtne koht, kus sai vastavalt oma soovile tuba kujundada, alustades seinte mõõtudest, jätkates põrandakattematerjali ja lõpetades nagide ja peeglite asukohaga. Muust mööblist ja tehnikast rääkimata.

Algselt oli meil plaanis dušinurk vastu maja seina teha (st plaanil ülemisse nurka, aga kuna vineeri alt tuli väga kena palksein välja, siis keerasime selle osa plaanist tagurpidi, et palki plaadi alla peitma ei peaks. Minu kinnisidee oli miskipärast dušinurk just sellise seinaga eraldada ja dušš ise selle seina just sellisesse kohta panna nagu ta lõpuks sai. Muu paigutuse osas lähtusime sellest, mis kuhu ära mahtus. WC-kraanikauss-pesumasin triot mängisime igat võimalikku ja võimatut pidi läbi, aga lõpuks jäi peale ikka see kõige esimene variant. Nagu tavaliselt.

Valisilme

Avastasin, et uue koja välisilmest mul väga pilte polegi, aga midagi ikka leidsin. Mulle meeldib, et koda on nüüd normaalse kõrgusega (vetsu minnes ei löö pead ära) ja viilkatusega konstruktsioon sobib majaga minu meelest ka päris palju paremini kokku kui see eelmine variant. Talvist võrdluspilti küll pole, aga mis praktilisse poolde puutub, siis kõige ägedam on see, et me ei pea enam katuselt lund lükkama, sest pleki pealt libiseb see oma raskusega ise alla. Peab ainult jälgima, et räästa all ei jalutaks kui katusel mõnes kohas parasjagu rohkem lund on.

Sisevaade

Ülemine pildipaar kõneleb enda eest ilmselt rohkem kui ma ise öelda oskaks. Pildistamise nurk ei ole küll päris sama, aga ilmestab muutust küllalt hästi. Kui WC-pott sai paika juba umbes kaks ja pool nädalat tagasi (siis kui lumi oli veel maas ja me olime vasikavaimustuses, et enam ei pea põõsa all lumehanges kükitamas käima), siis ruumi ehitustolmust puhtaks pesemiseni jõudsin alles eile ja täna sain kappide ja ventilatsiooniavade katete õlitamisega asjale viimase lihvi anda. No tegelikult on veel puudu nagid ja WC-paberi hoidja ja mõni pisiasi veel (vesi näiteks), aga ikkagi hambaid saab juba kraanikausi kohal pesta ja tagumik ei jää enam naks ja naks prill-laua külge kinni... Oleme tulemusega rohkem kui rahul.

Üks ainuke asi, millest natuke kahju on, on see, et nii ilusaid vetsuaknaid kui eelmise talve pakasega, meil ilmselt enam ei ole ega tule. See osa maaelu romantikast on õnneks või kahjuks möödanik. Ilu nõuab ohvreid - ükskõik, mispidi antud juhul vaadata.

Nostalgiline meenutus