Oleme õunauputuse algusest peale ajusid ragistanud, mida nende kõikide õuntega peale hakata. Oleme teinud õunamoose - tavalist, kaneeliga, kardemoniga, isegi barbarissi kommidega, - õunakooke, kuivatatud õunu, vedanud õunu sugulastele linnas ja tuttavatele karjamaal, aga otsa ega äärt ei paista neil ümmargustel aiasaadustel kusagilt. Tulnud ja läinud on nii mõnigi mõte mahlategemisest, aga kuna meil on sel aastal nii palju ressursse igale poole mujale kulunud, siis mahlapressi soetamine meie eelarvesse ei mahtunud ja kusagile mujale oma õuntega kohale kobida polnud ka mahti. Põhimõtteliselt leidsin valla Fb lehelt teenusepakkuja, kes tuleks ja pressiks meil kodus õunad ära, aga see tundus ka sedapuhku kuidagi suur ettevõtmine - siis tuleb ju need õunad puhtaks pesta ja pärast mahlapurgid ära kuumutada jne. Rääkimata sellest, et need purgid tuleb enne puhtaks pesta ja üle kontrollida. Kuna meie kõige suurem pott mahutab hetkel vaid ühe 3-liitrise purgi, tundus see kuumutamine ka kuidagi masendav ettevõtmine. Rääkimata meie hüplikust graafikust, mis muudaks kokkuleppele jõudmise mahlapressijaga ilmselt keerukaks.
Niisiis, olime selleks aastaks mahlateo mõttele käega löömas, kui meile eelmisel nädalal poolkogemata väikest elektrilist mahlapressi kasutamiseks pakuti. Pidavat olema "ühe-tassi-mahlapress, aga vast lastele ikka midagi saab". Seega ei olnud mu ootused eriti kõrged, aga abiks ikka.
 |
| Üliäge pakend! :) |
Pakki avades meenusid mulle silmapilkselt prints Tartaglia sõnad näidendist "Armastus kolme apelsini vastu": "Oo, mis üllas antiikne tolmuimeja!"
Kui kõik jupid lahti võetud, ära puhastatud ja uuesti kokku pandud, võis katsetamine alata. Tööpõhimõte oli nagu köögikombainil - paned tükid torust sisse ja lükkad pulgaga läbi pöörleva riivi. Esialgu mürises päris kõvasti, ajas pisut kärsahaisu välja (ilmselt mootoris olev tolm) ja värises mis hirmus. Peale paari katsetamiskorda saime kõik jupid õigesti paika ja siis ei värisenud enam. Aga müratase oli ikkagi harjumuspärasest suurem. Miinuseks oli ka see, et kuna masin ise prahti kusagilt välja ei ajanud, kogunes see riivi seinale ja seda tuli üsna tihti puhastada, et ummistust ja sellest tulenevat mahla igast küljest väljavoolamist vältida. Aga kui asi juba käppa sai (st sain juba masina häälemuutusest aru, millal puhastama peab), kulges mahlategu päris mõnusalt. Tegime esimese hooga 3 liitrit õunamahla ja pärast prooviks klaasitäie viinamarjamahla ka. Nämma.
Vaatamata mõningastele iseärasustele jäin masinaga rahule. Mulle tegelikult meeldib, et see mahlapress ei tekita korraga suurt läbu, mida peaks pärast terve ülejäänud päeva kasima ning puhastamist vajavad osad on ka piisavalt väikesed, et nende pesemisega pärast mahlategu mitte hulluks minna (mulle miskipärast tundub, et suurte mahlapressidega on seda mässamist ja koristamist rohkem, aga ega mul praegu võrdlevat kogemust pole).
Ma ei tea, kuidas edaspidi mahla tegema hakkame, sest kui peaks veel nii suur õunauputus tulema kui sel sügisel, siis tegelikult selle väikese pressiga palju ära ei tee. Aga eks näis. Kui keegi teab, kust saada töökindlat, asjalikku ja kasutajasõbralikku mahlapressi mõistliku hinnaga, siis võib teada anda. Selle aasta mahlategu on igal juhul päästetud.
